Multifilmisoovitus

Mõnda aega tagasi vaatasin multikat nimega "Up", eestikeeli "Üles". Kui "Saabastega Kass" on väga palju midagi kassisõprade südametele, siis "Üles" pakub äratundmisrõõmu rohkem koeraomanikele. Koerad on seal mitmes mõttes põhitegijad.

Üsna keerukas ja mitte just kuigi palju valmislahendusi pakkuv või kõike lõpuni ära seletav film koosneb tegelikult kahest erinevast loost. Esimene räägib lastest, kes unistavad suurelt, aga elavad lõpuks väga tavalist elu, mis mingist vinklist vaadatuna võib tunduda pea-aegu et raisatuna. Kui lastetu abielupaari naispool vanas eas sureb, annab ta siiski mehele mõista, et ka selline elu oli seiklus ja tema oli rahul. Mehest saab aga kibestunud vanamehenäss lagunevas eramajas, mis jääb peagi jalgu kinnisvaraarendajatele. Loomulikult ei taha ta oma kauaagesest kodust superülehooldatud vanadekodusse lahkuda.

Kui enamasti sellistes "vana maja versus kinnisvarahaid" filmides jääb vanatoi võitjaks, paljastab alatute kinnisvaraarendajate ebaseaduslikud mahhinatsioonid ja maja jäetakse sinna, kus ta oli, siis sel korral tuleb appi võtta kunagised unistused ning vanatoi ainuke võimalus on majale õhupallid külge monteerida ja minema lennata. Kogemata kleepub eriskummalise lennumasina külge üks tüütu paksuke skaudipoiss, kelle vanematel tema jaoks üldse aega ei ole - seda tähelepanupuudust üritab ta institutsionaalsete saavutustega kompenseerida, kogudes ühiskasuliku töö eest skaudimärke. Midagi on neis kahes antud hetkel ühist, ehkki toi seda tunnistada ei taha, igatahes kannatavad mõlemad üksinduse all. Lendav maja viib selle nukra paari aga teisele mandrile ja teise keskkonda, kus nad komistavad ühe kaua kadunud olnud ja vääriti mõistetud maadeuurija peidupaigale. Maadeuurija ainsateks seltsilisteks on kari koeri, kellele ta on paigaldanud koera kõnet inimkeelde tõlkivad kaelarihmad. Koerte hingeelu on filmitegijatel igatahes hästi tabatud, mina, kui koeravõhik, usun seda täiega. Südamlik toon, mis kogu lugu läbib, ei takista halbadest asjadest rääkimist - kadunud maadeavastaja osutub võimuahneks kinnisideeliseks maniakiks, kes enamuse oma koertest (kes on peremehele truud, nagu õige koer peabki olema) vanamehe ja skaudipoisi kallale ässitab. Tüliõunaks üks haruldane lind, keda maadeavastaja jahib.

Ma ütlen, see on hea film. Seal on äkshõnit ja kõhedust - koer-kamikazed näiteks, lennutrikid - selles on mõnusaid leide ja elulisi tähelepanekuid nii looma- kui inimpsühholoogiast ja samas ei moraalitse see läilalt ega irvita küüniliselt. Hea emotsionaalne tasakaal ja piisavalt mõtlemisainet teevad sellest lastele igati sobiva ning täiskasvanutelegi toreda vaatemängu.