Diskursus, narratiiv ja paradigma

Fotojaht: puuris

2012-01-13T15:41:00.001+02:00

Ühes Tallinna vanalinna puuris
on hea mängimas käia.

Teised puurivad siin:

Raamatust

2012-01-11T23:45:00.001+02:00

Nagu ikka, loen ma menuraamatuid meelsamini palju hiljem, mitte siis, kui kõik tuttavad loevad. Nii söandasin alles nüüd lõpuks kätte võtta Nirti "Ja anna meile andeks meie võlad"

Lugu oli just nii ehe ja valus, nagu ma olin kartnudki, ent teise nurga alt, kui olin arvanud. Kohe esimestel lehekülgedel võtab see raamat sujuva liigutusega sul südame rinnakorvist, asetab selle elavana ja kaitsetuna kurja maailma ette letile ja hakkab sinusse kirjutama. Seda osa elust, mida sa tegelikult teada ei taha. Raamatus on palju selliseid kohti, mida lugedes tahaks kõva häälega karjuma hakata, nuia haarata ja siis lastekaitsesse helistada.

Kord juba avatud, on seda võimatu poole pealt sulgeda, nii jõuad lõpuks kergendusohkega (õnneks) õnneliku lõpuni.

Raamatu lõppedes aga pannakse see väljarapitud süda sulle rindu tagasi ja tehakse nägu, nagu poleks eriti midagi olnud. Tegelikult ootaks siiski paari kena dr Frankensteini stiilis õmbluspistet... Õhku jäävad mõned häirivad küsimused, neist peamine: mis sai Anne lapsest? Ignoreeritud haav tekitab rahutust ja hämmingut. Millega peab lihtsalt õppima koos elama.

----
Võrdlused on kurjast. Siiski - ei saa jätta võrdlemata seda raamatut veel kahega, mida ka just nüüd lugesin. "Daki elab siin" ja "Ego". Kõik kolm täiesti erinevad teosed, ent üks motiiv neis kordub - rikas vanem mees, kes noore peategelannaga kurameerib. Kui Daki mainib teda üksnes möödaminnes, Nirti maadleb temaga tükk aega ja viskab ta lõpuks otsustavalt kasutute asjade kasti, siis Kõusaare raamatus on ta kõige kohutavam - jäävalt domineeriv, veriste kätega isajumal, kõikvõimas Baal. Minu jaoks on see korduv kujund kummastav. Igatahes näib ta tähtis tegelane olevat.

Saabastega kass

2012-01-02T16:02:00.000+02:00

Pilt on pärit algse legendi
blogograafilise üleskirjutuse juurest:

esilinastus pidulikult ja pauguga Eesti kinodes just enne jõule. Shreki filmidest tuttav Saabastega Kass seikleb ses multikas peategelasena oma täies sensusaalsuses. Nagu Shrekilugudes, nii ka selles on koos mitmed muinasjutud, lastelood ja -laulud, ikka needsamad, mis vahepealse kahe mõistusesajandi jooksul pelga muistendi või mõistujutu tähtsusetusse rolli suruti, või mida on üritatud ühe ehk teise moraalinormi esitamiseks ära kasutada. Shrekimultikate loojad on neisse sisse puhunud uue elu ja teinud neist uue, sõltumatu muinasmaailma.
Ainult üks asi... Meie teame Saabastega Kassi loost, kus ta aitas kolmanda ja noorema (ja järelikult luuserist) poja abiellu kauni printsessiga ning sai tema nimel jagu kurjast võluväega hiiglasest. Seda lugu te ei näe, algsest legendist pole filmis midagi järel, peale peategelase. Lukku on kokku löödud hoopis Zorro, Humpty Dumpty, Jack ja oavars, ja veel mõned ameerika ja anglosaksi tegelased. Ja hulgaliselt kassiarmastajate inside-nalju. Kõvasti on latiinoromantikat, machotsemist, flamenkot ja irooniat. Kuna see on ikkagi ~~Disney~~ perefilm, siis oli sees ka pereväärtusi, aga mitte liiga imalal kujul.* Kõik on täiesti vaadatav, tempokas, vaimukas ja paneb põnevusega ootama järge, kus Saabastega Kass näiteks tõepoolest möku möldripoja kenasti järjele aitab ning siis kübarat lehvitades kaob: adios, amigos! (loodetavasti nad ikka TEEVAD ka selle filmi). Minge vaatama, kui teil on mõni emo-macho lapsuke, olgu isane või emane, aga selline, kes vajab ühevõrra väga palju nii mängumõõka kui kallistusi! Ja kui te armastate kasse.

* See film ei sobi vaatamiseks inimestele, kelle meelest seksist, romantilistest- ja juhusuhetest, või erinevate imetajate paljunemiskommete erinevusest ei peaks rääkima lastele alla 14 a.

Multifilmisoovitus

2012-01-02T15:44:00.000+02:00

Mõnda aega tagasi vaatasin multikat nimega "Up", eestikeeli "Üles". Kui "Saabastega Kass" on väga palju midagi kassisõprade südametele, siis "Üles" pakub äratundmisrõõmu rohkem koeraomanikele. Koerad on seal mitmes mõttes põhitegijad.

Üsna keerukas ja mitte just kuigi palju valmislahendusi pakkuv või kõike lõpuni ära seletav film koosneb tegelikult kahest erinevast loost. Esimene räägib lastest, kes unistavad suurelt, aga elavad lõpuks väga tavalist elu, mis mingist vinklist vaadatuna võib tunduda pea-aegu et raisatuna. Kui lastetu abielupaari naispool vanas eas sureb, annab ta siiski mehele mõista, et ka selline elu oli seiklus ja tema oli rahul. Mehest saab aga kibestunud vanamehenäss lagunevas eramajas, mis jääb peagi jalgu kinnisvaraarendajatele. Loomulikult ei taha ta oma kauaagesest kodust superülehooldatud vanadekodusse lahkuda.

Kui enamasti sellistes "vana maja versus kinnisvarahaid" filmides jääb vanatoi võitjaks, paljastab alatute kinnisvaraarendajate ebaseaduslikud mahhinatsioonid ja maja jäetakse sinna, kus ta oli, siis sel korral tuleb appi võtta kunagised unistused ning vanatoi ainuke võimalus on majale õhupallid külge monteerida ja minema lennata. Kogemata kleepub eriskummalise lennumasina külge üks tüütu paksuke skaudipoiss, kelle vanematel tema jaoks üldse aega ei ole - seda tähelepanupuudust üritab ta institutsionaalsete saavutustega kompenseerida, kogudes ühiskasuliku töö eest skaudimärke. Midagi on neis kahes antud hetkel ühist, ehkki toi seda tunnistada ei taha, igatahes kannatavad mõlemad üksinduse all. Lendav maja viib selle nukra paari aga teisele mandrile ja teise keskkonda, kus nad komistavad ühe kaua kadunud olnud ja vääriti mõistetud maadeuurija peidupaigale. Maadeuurija ainsateks seltsilisteks on kari koeri, kellele ta on paigaldanud koera kõnet inimkeelde tõlkivad kaelarihmad. Koerte hingeelu on filmitegijatel igatahes hästi tabatud, mina, kui koeravõhik, usun seda täiega. Südamlik toon, mis kogu lugu läbib, ei takista halbadest asjadest rääkimist - kadunud maadeavastaja osutub võimuahneks kinnisideeliseks maniakiks, kes enamuse oma koertest (kes on peremehele truud, nagu õige koer peabki olema) vanamehe ja skaudipoisi kallale ässitab. Tüliõunaks üks haruldane lind, keda maadeavastaja jahib.

Ma ütlen, see on hea film. Seal on äkshõnit ja kõhedust - koer-kamikazed näiteks, lennutrikid - selles on mõnusaid leide ja elulisi tähelepanekuid nii looma- kui inimpsühholoogiast ja samas ei moraalitse see läilalt ega irvita küüniliselt. Hea emotsionaalne tasakaal ja piisavalt mõtlemisainet teevad sellest lastele igati sobiva ning täiskasvanutelegi toreda vaatemängu.

Fotojaht: jalad

2011-11-26T15:02:00.000+02:00

Rohkem jalgu siin:

Fotojaht: võrgus

2011-11-12T16:18:00.001+02:00

Linnud võrgus

Kitseke võrgus. Traatvõrgus.

Tallinna Loomaaed 2010 augustis. Teised võrgutavad siin:
Ja neile, kes loomaaeda armastavad, Turovski loenguid Ööülikoolis:

Eetika ei vastandu kunstile

2011-10-24T11:56:00.003+03:00

ehk kuidas ja keda pildistada.
Suurepärane näide eetilisest kaamerakasutusest:
http://triinuli.wordpress.com/2011/10/23/dokumentalistika-lahme-soidame/

Kõigepealt on pildid imeilusad. Teiseks on fotograaf avalikus ruumis võõraid pildistades ometigi võimeline arvestama võimalike modellide soovidega. Ja ennast viisakalt väljendama.

Fotojaht: puu otsas

2011-09-24T11:19:00.000+03:00

Triibu õunapuu otsas

Õun. Üllatus-üllatus - õunapuu otsas.

Seal ronitakse veel paljude puude otsa.

Fotojaht.

Silmapööritus, kõõritus

2011-09-23T13:57:00.000+03:00

Kas te suudate endale ette kujutada asutust, mille üldmeiliaadress on avalikkusele nähtavalt postmaster@samunegi.asutus.ee?
Üks kool on ometigi nii teinud...
Postmaster! Püha jeekim.

Fotojaht: Esivanemad

2011-09-17T14:23:00.001+03:00

Mingi vidin-tööriist-esivanem:

Helikopter-esivanem järeltulijaga:

Paat-esivanem koos järeltulijatega:

Veel esivanemaid leiad siit:

Vist peaks hakkama pildistamise riista ka ära mainima hakkama - need pildid on tehtud telefoniga, Nokia5800

Fotojaht: paberist.

2011-08-28T23:39:00.001+03:00

Pooleliolev ajalehepaberist mask. Lõpetamisega läheb aega.
Paberist asju leiab ka siit:

Fotojaht: eestlane

2011-08-21T09:30:00.000+03:00

Räägitakse, et eestlased on individualistid.

Eestlase siluett kõrgel taevas

Eestlased ajavad mullikesi.

Teised eestlased (ja nende sõbrad) on siin:

Fotojaht:2x punane, 2x must

2011-08-07T23:22:00.002+03:00

Punase ja mustakirju tekk on see, millel kass magada armastab.
Olgugi kass ise valge.

Punane buss ja must siga.

Mõlemad pildid on üsna vanad.

Teised punamustendavad siin:

Igal aastal upub...

2011-08-05T10:39:00.002+03:00

„Igal aastal upub siia järve üks laip. Mõnikord rohkemgi.“ teatas väike räpane vanamees minu kõrval pingil istudes. Hambutu suu hoidis suitsu, pesemata käsi kobas taskust pudelit – kõik oli nii nagu pidi. Masendav.

Mõtlesin järele. „Mismoodi saab laip uppuda?“ pärisin.

Vanamees ei vastanud. Panin tähele, et tema riided olid niisked ja haisesid kui seenetanud kelder, ja teda kattev mustus meenutas kohati vetikaid ja pori. Tundus pisut kõhe. Samas oli väike vanamees ainuke, kes minuga viimase 24 tunni (või 48 tunni, või rohkema) jooksul lahkemalt kõneleda suvatses – või igatahes suvatses ta öelda mulle midagigi erinevat sellest tavalisest: „Kasi minema!“, „Mida sa siin teed?“, Kus sa elad? Mis su nimi on? Püsti ja astuma!“ või koguni „Püksid maha, kaabakas!“.

Seltskond on seltskond. Nagu… Kes seda ütleski, et proteiin on proteiin, ükspuha, kust sa selle leiad? Kusagilt kuulsin. Või lugesin. Kuigi ma ei loe. Üldiselt. Miks ma peaksingi? Masendav ajaviide.

Kõht korises. Ohkasin ja võtsin vastu vanamehe pakutava pudeli. Vedelik pudelis ajas mind köhima ja silmad vett jooksma. Täpselt nagu mõnes topakas raamatus kirjas. Ausõna. Ja võttis sekunditeks pildituks.

Ma pole ometi mõni algaja joodik. Vanust võib mul ju olla vaid 16 aastat, ent kui nendest aastatest enamus on sisustatud vanemate tagant näpatud vedelike konsumeerimisega, siis peaks ju staaži küllaga olema. Vanamehe antu oli aga kangeim kõigest, mis mulle seni ette juhtunud. „Aitäh!“ kiunatasin lõpuks, kui häälepaelad lõpuks jälle elastseks muutusid. Ätt muigas ja võttis oma pudeli rahuloleva ilmega tagasi. Pani selle hellalt põuetaskusse. Vaatasime kuupaistel sillerdavat järvepinda. Ilus oli. Hea. Soe.

„Laibad saavad uppuda väga lihtsalt,“ vastas vanamees viimaks tüünelt, „Täpselt samamoodi, nagu jalgrattad, aerud, kohvikannud, singikäntsakad või juustukerad“ (Nende sõnad juures tundsin uuesti oma kõhu korinat. Jeerum, ma pole vist kõik need viimased mõnikümmend tundi midagi tahket hamba alla saanud). „Konks on pigem selles,“ jätkas mu eakas sõber oma juttu, „et välja ei õngitseta siit ametlikult mitte ühtegi. Sellepärast see ongi saanud lemmikmatmispaigaks kõikidele nendele inimestele, kellel ootamatul, või kiiresti ja illegaalselt vaja mõnest laibast lahti saada“

Arusaadav. Aga. Aga, siin on tõesti üks aga. „Kust sa siis üldse võtad, et neid laipu siia niimoodi uputatakse? Kui neid välja ei kougita…“ . Hakkasin itsitama. „Või viskad sa viimati ise neid siia?“ See tundus suurepärase naljana, ja ma naersin, nagu polnud ammu naernud. Mõnus vana. Nüüd võttis ta oma põuetasku lahti, pudeli välja ja ulatas selle mulle, ise vaatas mind sellise pilguga, et mu naer lihtsalt suri. Hüljatusse. Võtsin kiiresti pudeli ja lonksasin midagi mõtlemata… auuuu! Teisel korral kõrvetas see veel hullemini, kui enne.

„Vaata mis“ lausus ätike siis. „Täpselt nagu sa ise ütlesid – proteiin on proteiin. Mina võtan sealt, kust mulle midagi antakse. Elan ära. Mulle pole ju palju vaja.“

Ja ootas siis, et ta sõnade mõte mulle korralikult kohale jõuaks.

Jõudis.

„Seni oli kõik hästi. Nüüd on aga väike probleem…“ vanamees vaatas mind murelikult. „Liiga palju on hakanud saama neid laipu. Kas on kurikaelu ja muidumõrvareid liiga palju saanud või on nad kõik hakanud just minu järve oma prügilana kasutama, ma ei tea. Igatahes on toodang koletult kasvanud ja ma ei tule enam kõige toime. Ent sa ju saad aru, mida see tähendab?“

Noogutasin igaks juhuks kiiresti pead.

Murelikult põrnitses vana järve, mis oli kuuvalgel tõepoolest ilus. „Kui ma ei jõua neid kõiki korralikult välja traalida ja ära tarbida, ei lähe enam palju aega, kuni mõni laipadest inimestele silma alla ujub. Siis tulevad kohale politseinikud ja minu toidulauast saab meediatsirkus. Senised laibauputajad hakkavad siit eemale hoidma. Millest ma siis elan?“

Vanamehe mure läks südamesse. Tegi lausa meele haledaks. Kraaksatasin (issand, see märjuke oli tõepoolest tõhus): „Vaene vana. Kui ma saaksin aidata.“

„Saad küll,“ vanamees noogutas, “tõepoolest saad. Ega ma seda juttu sulle ilmaasjata ei räägi. Ma vaatasin kohe, et… noor, tugev mees, kraps ja noh, olgem ausad, omadega püstihädas. Just see, keda mul vaja on. Tuled mulle abiliseks? Usun, et sinu isu ja proteiinivajadus on suuremad, kui mul ja kahele on siin just parajasti palju tööd.“

Kõõks. Öök. Aga…

„Öömaja saad ka,“ teadustas lahke vanamees, „mu hütis on kaks tuba, teise võin sulle anda. Seal on soe, katus peab vett, seinad tuult, kõik on hästi.“

Oma tuba… Mul pole kunagi oma tuba olnud. Mitte iialgi. Mitte oma nurkagi. Magasin vanemate voodi all heinakotil või suuremana kööginurgas või laua all. Või trepil. Ja meil oli ALATI külalisi. Kes jõid ja tegid kõike muud juurdekuuluvat. Üks jõmpsikas ei väärinud sealjuures ei tähelepanu, privaatsust ega unerahugi. Kõige rahulikumad ööd veetsin tavaliselt juhututtavate juures põrandal või turvakodudes – aga OMA TUBA ei olnud sealgi. Issand.

„Söö“ ütles vana mulle ajalehe sisse keeratud praetükki ulatades. „Võta, proovi. See pole üldse halb“

Vaatasin seda pakki ja kõht korises, sapp kerkis kurku. OMA TUBA. Võtsin. Sõin. Tegelikult täitsa ok. „Küüslauk on mu enda kasvatatud,“ teatas vana heatujuliselt, „soola jaoks saan raha tühjade pudelite korjamisest“.

Pudelite korjamine pole mulle probleem.

„Joodavat pruulin ise,“ vanamees pilgutas mulle silma. Tõusis püsti. „Noh – lähme nüüd. Töö ootab. Enne just käis siin üks musta mersuga ja viskas oma laadungi vette. Sa ujuda oskad? Kui ei oska, pole lugu, saab ka teisiti.“ Ja läks paadi poole, tagasi vaatamata.

Tõusin minagi – ja läksin talle järele. OMA TUBA, inimesed.

Fotojaht: aed.

2011-07-28T16:37:00.000+03:00

Natuke steampunklik.

Teised aiad õilmitsevad siin:

Fotojaht: ööd on siin valged

2011-06-25T12:17:00.002+03:00

Ja siin ka:

fotojaht 2Xsinine, 2Xkollane

2011-06-12T17:37:00.003+03:00

1 kollane vesi +1 sinine taevas veepeeglis

+ 1 kollane

+1 sinine

= 2Xsinine, 2X kollane. Võrrand jätkub siin:

Fotojaht: horisont

2011-06-12T12:52:00.002+03:00

Teised horisondid siin:

Ma nägin

2011-06-10T12:12:00.005+03:00

Sellist rollerit, >

sellise mustriga. V
Ohh.

Sellisega sõidaks...

Ja selline võiks kasvõi põllemuster olla. ;)

Muuseumiöö

2011-05-14T21:36:00.001+03:00

Kui vahel harva tasuta saab, siis on tahtjaid murdu. Laske ometi rahvas muuseumi!

Fotojaht: kunstiline

2011-05-14T21:14:00.002+03:00

Need on need pildid, mida olen üritanud diibiks ajada, kunstiliseks. Maitseasi muidugi.

Teised diibivad siin:

Vanalinna tänavad

2011-05-14T14:26:00.002+03:00

Talvel ummistasid Tallinna vanalinna tänavaid lumehunnikud, mida polnud kuskile panna ega millegagi ära vedada. See tähendas pidevat tüdinud-kannatlikku koostööd libastuda ähvarduvate jalakäijate ja mitte läbi mahtuvate autojuhtide vahel. Autojuhtidel teatavasti on ka kogu aeg kusagile kiire- või siis on neil ilmtingimata vaja parkida auto täpselt ukse alla. Pluss lumehanged, oli ime, et üldse keegi vanalinnas liikuma pääses.

Hiljuti vaatasin, samad tänavad, mis äsja lagedaks sulanud, on nüüd täidetud suvekohvikute väliterrassidega. Ja autodele jääb umbes sama kitsas riba, kui talvel hangede vahel.

Aga vähemalt jalakäijad ei libastu enam.

Too laps laagrisse!

2011-05-12T15:05:00.000+03:00

Heli- ja liikumislaager üle üheteistkûmnestele,

kes ütlevad:

„OLEN ISIKUPÄRANE ( NAGU KA KÕIK TEISED ;)“

Topeltkasulik linnalaager 11-aastastele ja vanematele lastele toimub 18.-22. juulil Pirital Naba Eralasteaia ruumides ja lähiümbruses. Laagri eesmärk on loovuse toetamine läbi rütmi, mis väljendub nii helis kui liikumises.

Heli.

Oma rütmipill valmib põhjalikult nokitsedes. Vaimukatest materjalidest. Kunstiliselt.

Musitseeritakse. Katsetatakse rütmidega, võimalusel meloodiaga. Võimalusion. Loovust samuti.

Viisi ei pea pidama ja varasemat pillimänguoskust pole vajagi. Aga pilli ja ajavaru olemasolu korral saavad soovijad juhatust ka kitarrimängus, sest üks laagrijuhtidest on ka kitarriõpetaja!

Liikumine.

Rütmiga enda sees ja väljas võib paljugi väljendada või peita. Inspireerutakse muusikast. Jalutamis- või jooksurütmist. Veest. Naljast. Jäljendustest. Mängitakse palju. Nii võistluslikke ja võistluseta liikumismänge. Valik on. Loovus samuti. Huvilised saavad soovi korral tantsukombinatsioone treenida ( sest teine laagrijuht on tantsuõpetaja!).

Linnalaager lõppeb reedel pillinäitus-kontserdiga. Mugavas vormis.

Kohtumisel vahetame uusi oskusi ja puhkame! Parajalt.

Juhendajad Anu Vask ja Aet Mikli

Täpsem info:

http://www.naba.ee/et/naba-pakub/89-suvised-linnalaagrid

Muuseum läheb remonti

2011-05-03T15:22:00.001+03:00

Nüüd on see ametlik:

http://www.postimees.ee/?id=428577

Kiirustage muuseumi vaatama, kes veel pole käinud, kuniks veel saab!

Fotojaht: peidus pool

2011-04-29T18:52:00.003+03:00

Inimene, kes raamatukogu raamatu nii ära sodis, on kusagil ohutult peidus. Hrrr...

Ühtlasi peidab selline hämamine ja võõraste rõhuasetuse mulle PEALE SUNDIMINE minu eest edukalt mu enda mõtteid.

Vihkan selliseid lugejaid. Soditagu oma isiklikesse raamatuisse, kui väga paaniliselt vaja. Mina tahan raamatu tegeliku autori mõtteid lugeda.

Viha on muidugi tunne, mida oleks sündsam peidus hoida.

Fotojaht küsis aga just peidus poole kohta.

Rahvusvaheline raamatunädal

2011-04-28T23:22:00.004+03:00

‎"Just naisterahvad kalduvad kriitilistes elustaadiumides võimalusi mööda laskma, kuna nad ei ole sageli väheste kogemuste tõttu nii kindlad oma isiklikes tugevates külgedes ja on seepärast langenud "ma-ei-oska-ju" lõksu."

Toimub rahvusvaheline raamatunädal. Reeglid: haara lähemalasuv raamat, otsi lehekülg 52 ja postita 5. lause oma ~~staatusesse~~ blogisse. Raamatu pealkirja ära maini. Kopeeri reeglid ~~staatuse~~ postituse lõppu.

:D
kas keegi arvab ära?

Linn.

2011-04-26T10:50:00.007+03:00

Juba alates eelmisest suvest olen tahtnud seda meest filmida. Talvel polnud näha, esimeste soojade ilmadega ilmus ta oma tavalisse kohta Vene kiriku vastas. Nüüd siis lõpuks tegin ära.

Huvitav hääl, kas pole? Ta laulab sama häälega absoluutselt kõiki laule, paljudest žanridest. Usun, et laulaks ka "Meil aiaäärne tänavas" samamoodi.

Ta pole ainus huvitav nähtus õues ja praegu. Tallinna tänavatel leidub paljutki. Talvel nad vist magasid. Või heegeldasid. Näiteks.

Kelmikas font on valitud SELLISE tähendusega kivile. Hea, et pole mingit paatoslikku või loetamatuseni abstrahheeritut.

Fotojaht: raamid

2011-04-22T18:59:00.001+03:00

Raamuvad ka nemad:

Rahvusraamatukogu

2011-04-18T13:43:00.010+03:00

on kunstipärase ruumi- ja materjali raiskamise etalon Eestis, seda ma teile ütlen. Foobik minus klammerdub selle treppidel käies alati seinte külge ja mõtleb maavärinatest; koi minus rehkendab seal käies alati sügavike ja kõrguste kütmiseks kuluvat raha, tühjuse kohale ehitada võimaliku pinna ruutmeetreid ja olemasolevate, ent tühjana seisvate ruumide pinda ja hinda. Tõsiselt, seal on masendavalt palju tühje ruutmeetreid põrandapinda. Pikki koridore üheainsa kasuliku uksega. Paekiviseinu.

Ent see kõrgusekartust ja kadedust genereeriv haige paekivimürakas on ka omamoodi võluv. Seda on juba NII palju, see on juba nii üle võlli keeratud, et see peaaegu võrdub mõne egiptuse püramiidiga, millede tootmine oli ju ka kohutav ruumi ja materjali raiskamine. Lisaks need maja välisküljel kulgevad jaburad trepid, treppide trepid, rõdud ja muud arhitektuurielemendid. Kindlus on selle kohta liiga vähe öeldud.

Ruumi raiskamine.

Selles on midagi.

See näitab - meil ON, mida raisata. Oleme vägevad! Oleme rikkad!

Raamatute vastu tekitab see igatahes aukartust. Ehk isegi nii suurt aukartust, et kartja ei julge raamatuid enam kättegi võtta...

Fotojaht: metsa all

2011-04-17T17:00:00.002+03:00

Metsajaht käib ka siin:

Kevad ilmselt siiski jõuab

2011-04-14T00:52:00.002+03:00

Noor veri venmmeldab

Taevas on sinine

"Lumi" sulab

Vesi vulab.

Aga millal need puud ometigi lehte lähevad?

fotojaht: rist

2011-04-10T10:29:00.001+03:00

Arhitektuurne

Teised jahivad siin:

Hale ja kole lugu

2011-04-07T11:14:00.004+03:00

Tahtsin minna doonoriksi, minna verda andemaie, alleaa, alleaa. Pole seal ju ammu käinud, kaua pole tilgutanud. Pole kaua saanud anda, minu veri vilets oli, antidepressante täis. Nüüdap tuldi muuseumi,tervusseri päevadelle, verevõtjaid nagu loogu, masinate-värkidega. Mõtlesin et lähen olen, tublidusta üles näitan, head tehja rahvaalle, verd mis reesuspositiivne, veregruppi annan A. Korras olid verenäidud, korras oli vererõhkki, heitsin rõõmsalt lavatsille, andsin varre piiga kätte, kurakäe ma meedikulle - võtke minu tublit verda, rauarohket elunestet. Siisap ütleb meedik-õde, valges kitlis kena näitsik: teil veeni susserdatud, verevoolikut torgitud, sinikad on suisa näha, ei siit praegu tohi võtta, ei saa verda kätte mitte. Teise käega teine häda, parem käsi puha perses, selle veenid imepeened, elusooned nähtamatud. Ei saa pista sinna nõela, rauast toru torgataie. Küll ma kirusin ja vandsin, mis see aga enam aitas - esmaspäeval tõepoolest võeti multa vereproove, veresooni torgitie, kas on põletiku näite, kas on vaja ravitseda, kurja haigust kimbutada. Alleaa, raisk.

Fotojaht: fotojaht

2011-03-27T15:44:00.003+03:00

Panen siia mõned sellised pildid, mida olen küll tahtnud, aga ei ole teemasse mittesobimise põhjusel saanud fotojahile lisada:

Kommentaare pole ilmselt vaja. Teised jahivad siin:

Tule doonoripäevale!

2011-03-22T16:22:00.001+02:00

Tervishoiumuuseumisse!

Maha Tallinna TV!

2011-03-14T17:18:00.003+02:00

Facebookis on algatatud kampaania lapsevanematele -

Maha Tallinna TV, sellele kuluv raha anda lasteaedadele!

Miks just lasteaedadele, võiks küsida, eks linnal ole muidki kulusid ja muresid?

No aga nii jõhkralt pole Tallinn ühestki teisest valdkonnast ressursse kärpinud, kui lasteaedadest - ja ise veel irvitanud sinna otsa, et millest te räägite, lasteaednike palk ju hoopis tõusis...

Reaalsus oli muidugi see, et lasteaednikud läksid 0.8 koha peale, mis tähendas, et nad said vähem raha kätte - aga see, et nad vastavalt vähem lasteaias viibisid, ei rõõmusta küll ühtegi lapsevanemat. Ja et lasteaedu ei remondita. Ja et lasteaeda joonistuspaberite, isegi pabertaskurätikute, ostmine on nüüd lapsevanemate asi, kes aga maksavad niigi üsna kõrget lasteaiamaksu - koos toidurahaga keskmiselt 60 eurot kuus. Jne.

Aga vaadake parem ise:

http://www.facebook.com/pages/Maha-Tallinna-TV-raha-lasteaedadele/104410399640719

Veel üks hommik

2011-03-14T09:56:00.003+02:00

Teed on uuesti mitmerealiseks sulanud, varsti on oodata Rullnokkade Kevadmänge - võidukihutamine ja amokkisõitmine.

Hommik lasteaias. Lasteaialapsed arvavad Naise vajadustest nii:

Tunnen ennast häirituna. Paljusid minu meelest vajalikke asju pole siin teps.

Fotojaht: hommik

2011-03-12T14:56:00.002+02:00

Hommik on tõesti õhtust targem.

Ja veel palju hommikuid siin.

Nad kasutavad vale fonti

2011-03-12T10:22:00.008+02:00

Õhtuleht kasutab oma vilkuvas reklaamis vale fonti. Milleks see vajalik oli? Minu valitu sobis paremini:

Veidi aimu sellest näitusest saate siin.

valimistest

2011-03-07T09:17:00.006+02:00

Miks peaks valimisvõit olema "joovastav"? Miks peaks valimistel nn teisele-kolmandale-neljandale kohale jäänud partei tundma ennast "kaotajana"? Mida ta kaotas? Kes võitis? Miks on nii hirmus oluline esimeseks tulla? On see eurovisioon või demokraatia? Isegi suusatajad suhtuvad asjasse rahulikumalt.

Kuidas me nii kaugele üldse jõudsime, et enamuse erakondade motoks on: pean saama ministriportfelli, muidu suren! Kas demokraatia mõte ei peaks nagu olema sellise konkureerimise asemel koostööd teha?

Fotojaht: kes siin käis?

2011-02-27T21:36:00.002+02:00

Teised jahivad siin.

Ärevus

2011-02-22T14:23:00.006+02:00

Muuseumis avatakse järgmisel nädalal näitus. Panoptikon - vahasse valatud kannatus. Suurem osa näituse alapealkirjast on minu väljamõeldis, originaalis küll "vahasse valatud vaev", kolleegid mahendasid natuke mu üle võlli keeratud algriimsust. Õnneks ei kirjutanud ma muid tekste. Küll aga kujundasin.

Nõudlikuvõitu külalisnäituse ülespanemiseks ja sättimiseks jäi meil aega väga väga napiks. Viimaste posterite tellimus läks praegu alles välja. Enne painasin kolleege korrektuuripalvetega. Süda klopib. Kas jäi palju vigu sisse? Mida imelikku me võime sõnarohketel stendidel avastada PÄRAST nende kättesaamist, st siis, kui on juba liiga hilja?

Igatahes.

Plakatid on linnas (Tallinnas) juba üleval. Prügikastidel.

Tere tulemast Tervishoiumuuseumisse!

Lumelinn

2011-02-21T18:11:00.005+02:00

Pühapäeval Schnelli pargis. Ilm oli ilus, päike soojendas selga, lapsevanemad jooksid oma laste sabas ja üritasid neid mitte ära kaotada. Mis oli keeruline.

Schnelli tiigi Toompea poolsel nõlval harrastasid lapsed mägironimist. Lume sisse oli lihtne käe- ja jala- auke uuristada. Hotell Shnelli all asuv nostalgilise kujundusega kohvik sobis vahepealseks ninasoojendamiseks hästi.

Kõrvitsateraapia

2011-02-20T10:59:00.002+02:00

Talvepimedus ja külm tekitavad lõpuks depressiooni. Otsustasin masenduse raviks lahti lõigata sõbra käest saadud kõrvitsa, mida ma seni polnud raatsinud puutuda. Juba kõrvitsa lahtilõikamine ise oli täiesti teraapiline... tugev ja mahlakas kollane kõrvits osutas noale just parajalt vastupanu.

Ent kõrvitsa seest piilus mulle vastu... idu! Kõrvitsaseemned olid kõrvitsa kõhus kasvama hakanud.

Edasisel lahtilõikamisel ilmnes, et Idusid on kõrvitsa kõhus palju...Õnneks olid nad alles pisikesed.

Idud maitsesid kibekalt, kõrvitsa enda maitse oli igati hea, niisiis tegin esimese asjana Lihtsat Pannikõrvitsat - pane kõrvitsatükid pannile õli sisse praadima, lisa sool, pipar ja piparrohi, hauta kaane all, kui saab paras mõnus mögla. Tervislik maitsev roog ja ei mingit jändamist marinaadidega.

Perfect Day

2011-02-15T11:07:00.001+02:00

Pisarakiskuja. Ja selle väidetav varasem versioon.

Fotojaht: valge

2011-02-06T23:09:00.001+02:00

Lumi on nii valge, et pildistamisega tekib probleeme.

Nukumuuseumis on valge rebane ja veel muudki valget.

Kodus on mu valge kass.

Valgendavad veel siin ka.

Valge kass

2011-01-20T12:30:00.003+02:00

Kunagi otsisin ma siin blogis valge kassi omanikku.

Ei leidnud.

Kass jäigi meile. Blondie nimeks.

Käisin Blondiega lõpuks ka lõikusel ära. Ta on nüüd eru-emane. Blondie talus kõike talle omase malbusega, loomaarst kiitis ta sõbralikku loomust. Mina aga kiidan seda loomaarsti. Mr Sõbralik mässis mu kiisukese puuri sinise kilekoti sisse, kui kuulis, et kass läheb koju tagasi trolliga, nagu tuligi. Et kiisuke külma tuult ei saaks.

Julgen soovitada! Kliinik asub Mustamäe tee 44 ja muuseas tegeleb ka ööpäevaringse kiirabivastuvõtuga.

Loodus hoiab sind

2011-01-20T12:07:00.001+02:00

kui sina hoiad loodust.

Leidsin GENIAALSE artikli!

http://forte.delfi.ee/news/teadus/euroopa-uritab-oma-loodust-metsikuks-tagasi-muuta.d?id=38682457&l=fplead

«Paneme tigedatele teismelistele seljakotid selga ja viime nad loodusesse, eemale kõigest. Igaüks teab, et loodusega ei saa võidelda. Kui vihma sajab ja tuul puhub, kui sul on kõht tühi ja külm, siis istumine ja räuskamine ei aita. Pead end püsti ajama ja teevee tulele panema. See on äärmiselt tõhus,»

Fotojaht: roostes.

2011-01-14T16:40:00.001+02:00

Teised roostetavad siin:

Teadus ja religioon

2011-01-14T15:02:00.005+02:00

Teadusel ja religioonil on nii mõndagi ühist, mh see, et kummalgi on oma Püha Keel, ehk Ametlik Terminoloogia. Ja kui sa Õiget Keelt ei kasuta, õigeid rituaale ei järgi, asja Ainuõigel Viisil ei vormista, siis ei saa sa pühitsust, ei võeta su ideid vastu - sind pole olemas. Parimal juhul mõistetakse sind lihtsalt hukka.

Päris suur osa ülikooliõpinguist kulubki Ainuõigete Väljendusviiside ja Vormistuste ehk metakeelte äraõppimise peale.

Fotojaht: raha

2011-01-07T09:49:00.004+02:00

Inimestel on raha ja aega ülearu.

Ja eurod toodi mulle koju kätte, kuigi ma üritasin ära hiilida, kaardiga maksta, jne.

Mis maa oma see teine raha on, ma ei tea. Mina sain ta euro pähe.

Uued rahakotid vajaka.

Vaata ka siia:

Fotojaht: esimene

2011-01-02T18:17:00.003+02:00

Minu esimene geopeitus. Mehed ees, teed rajamas, nagu peab. Sellise ilmaga, noh.

Esimised asjad ka siin.

Häid Jõule!

2010-12-24T19:45:00.005+02:00

Üldiselt püüan ma meeme pigem vältida, aga käsk on vanem kui meie

1. Külastan oma blogi sagedusega ca…
Vähemalt kord päevas, isegi sagedamini. Kui mul vaid jätkub internetti. Iial ei või teada, äkki ma olen vahepeal midagi uut ja huvitavat kirjutanud?

2. Poliitikute blogisid ...

andke andeks, ei loe. Poliitika on igav. Ainult Manjana oskab poliitikast huvitavalt kirjutada.

3. Blogid, mida loen, köidavad mind, kuna…

Mingid mustrid kattuvad, midagi on erinevat. Emotsioonide võnkumine on minu jaoks parajal tasemel, uut infi on piisavalt, ent see on arusaadav. Teate isegi, Võgotski lähima arengu tsoon ja muu selline.

4. Blogi eelistan/ei eelista muudele kanalitele.

Nii ja naa. Oleneb meeleolust. Blogid on isiklikumad, muud kanalid ilmetumad.

5. Sol-i lisatud küsimus: Miks internetisuhtluses solvuvad inimesed palju kergemini, kui IRL suheldes?
Vastan - ei solvu inimesed tegelikult inernetisuhtluses palju kergemini, kui IRL. Hoopis internetis öeldakse väga sageli palju kergemini solvavaid asju välja kui IRL. Asju, mis IRL võivadki jääda välja ütlemata põhjusel, et teise inimese hoiak annab sulle juba poole lause pealt märku, et midagi on valesti.*

Lisan oma küsimuse: Millal (ja kas üldse) sina viimati netisuhtluses solvusid?

Ja saadan meemi edasi.

Selle võiksid teha Manjana, Nirti ja Ramlov

Need küsimused:
1. Külastan oma blogi sagedusega…
2. Poliitikute blogisid loen…
3. Blogid, mida loen, köidavad mind, kuna…
4. Blogi eelistan/ei eelista muudele kanalitele:
5. Sinu lisatud küsimus

------

*Te saate loomulikult aru, et ma väljendan iseenda seisukohta - ja see tähendab, et mul on lubatud sellele seisukohale võrdlemisi kategooriliselt ka jääda. Kohustuslik pole see kellelegi teisele.

Iffand kui hõudne

2010-12-21T12:38:00.004+02:00

Selline jõulukingitus. Lapsele?

Fotojaht: võimas

2010-12-19T23:26:00.004+02:00

Konguta segakoor laulmas Jaani kirikus "Mullale kirjutan". Võimas laul võimsas pühakojas.

Tartu linna võimas jõulukaunistus - jõululodi. Huvitav, Tartu on minu meelest ainuke linn, mille ehteks veesõiduk - ometi pole sel linnal merepiiri ega midagi.

Teised siin.

Jõulud jõudvad

2010-12-18T12:45:00.004+02:00

Minu ema õpetas mind lapsena lõngast nukke tegema. Teda oli omakorda õpetanud tema ema. Allpool on huvilistele lühike ja lihtne lõnganuku tegemise õpetus. Kuuse otsa ehteks, mänguasjaks, jne. Ja sellest on võimalik aretada veel keerulisemaid versioone.

Sama lõnganuku tegemist võib tulla praktiseerima Eesti Tervishoiu Muuseumisse. Oodatud on kuni 10-liikmelised grupid.

Fotojaht: raamat

2010-12-12T21:33:00.003+02:00

Ma ei hinda raamatut kaane järgi. Sisu on oluline.

Ohjah, ilus uus raamat on muidugi kena vaadata... Ja ma olen ulmefänn nii ehk teisiti. Muumitrollist Zelaznyni ja edasi.

Siiski arvasin tükimat aega, et seekordses fotojahis ma ei osale.

Aga mul oli vaja see pilt postitada. Piparkookidega. On ulme? On. Parem kui raamat.

Veel raamatuid presenteeritakse siin.

Padaoru vang

2010-12-11T22:53:00.002+02:00

Puškinil oli miniromaan "Kaukasuse vang".

Eesti kirjatsuradel oleks nüüd võrratu võimalus kirjutada "Padaoru vang".

Ja filmi saaks sellest.

Mille üle me kaebame?

Monika

2010-12-11T12:35:00.004+02:00

Mul on praegu eriti pikad päevad - pimedas lähen, pimedas tulen, valge aja veedan seinte vahel.

Ja pimedas pildistamiseks ei ole mul sobivaid vahendeid.

Vanem laps tegi mulle meie hoovist ühe foto, saatis meili peale (jah, isegi lapsega pean suhtlema meili vahendusel, nii pikad päevad on mul) ja juurde kirjutas: orkaan Monika rahunes hetkeks maha.

Fotojaht: mäng

2010-11-28T11:14:00.002+02:00

Väga tõsine mäng päris asjadega:
Teised mängurid siin.

Fotojaht: mälestuseks

2010-11-15T13:35:00.003+02:00

Kui ma olin õitsvas pubeka-eas ja N-Liidu piirid, mille alla Eesti toona kuulus, hakkasivad pisut lahti sulama, saadeti mu paps välislähetusse Vietnami. See oli haruldane asi. Enne minekut küsis ta oma tütarde käest, mida kaugelt ja eksootiliselt maalt suveniiriks tuua. Ma ei mäleta, mida õed palusid, aga minul turgatas - mina tahan Buda kuju, kui seal sellist leidub.

Leiduski. Turul leidus. Lõhnavast puust kuju seisab mul praegugi riiuli peal.

Teised mälestused siin.

Weidder

2010-11-11T10:14:00.004+02:00

Ostsin Tele2 kontsepti- ja koduleheuuenduse kampaania käigus telefoni. Veebipoest ikka. Esiteks jukerdas veebipood mitmeid kordi ega lasknud mul lepingut vormistada. Pärast korduvaid üritusi jõudsin lõpuks lepingu sõlmimise vormini, kus jäin silmi pungitades vahtima järgmist teksti:

Ma pean seda jagama:

2010-11-01T16:07:00.000+02:00

http://theforexmom.com/why-teachers-drink/

Fotojaht: armastus

2010-11-01T15:51:00.002+02:00

Parem Hilja, kui mitte keegi. Armastusest on raske rääkida, mis siin pildistamisest... Aga laps tuletas mulle meelde:

armastus algab naeratusest.

Teised armastused siin.

Fotojaht: illustratsioon

2010-10-23T18:46:00.004+03:00

On aknal mannekeen...

oohohohooo

Nii roosa mannekeen

oohohohoo...

Koogid tulid panni pealt

võta siit ja võta sealt,

oh seda naljanatukest ja lapse rõõmuraasukest!

Puh-puh-puh-puh puhun ma,

ei ole aega oodata,

emake, miks nii sa teed, et koogid liiga tulised?

~~Kull-kull-kull-kull~~, Mull-mull-mull-mull väiksed kalad,

kus on teie väiksed jalad,

miks te nalja heidate ja oma jalgu peidate?

Kes elab metsa sees? Kes elab paksu metsa sees, kes elab metsa sees?

Teised illustreerivad siin

Nummi

2010-10-22T11:56:00.005+03:00

Lauluelamus volCreepy

2010-10-21T10:28:00.004+03:00

Sõber saatis selle laulu juutubi lingi mulle - iseloomulikul moel messengeri kaudu.

Laulu Scala Choir & Kolacny brothers versioon on filmi Sotsiaalvõrgustik treileri lugu.

...I want a perfect body
I want a perfect soul...

Viidik ütleb:

http://www.invisiblethemepark.com/2010/07/radioheads-creep-by-vega-choir/

loe

Morgie ütleb:

peaks vaatama minema seda filmi

Viidik ütleb:

pidi hea olema

Häid mõtteid

2010-10-19T10:37:00.006+03:00

Leiutajaid vähem on kui laiutajaid, aga...

seda viga saab alati ise parandada.

1. Kaameravalvega koeraparkla suure poe ees. See eeldab muidugi, et koerad on märgistatud, parklasse jäetakse omaniku kontaktandmed ja et on olemas võimalus eraldada närvilisema loomuga koeri (kuudid, latrid aedikud?). Siseseade võiks olla teisaldatav. Ilmselt peaks selline parkla olema tasuline, aga ehk kõlbaks selle korraldamiseks tavaline parkimisautomaat? Tõsi, neid napib viimasel ajal isegi autodele.

2. Sätitavate nurkadega kummiriba lauaservade ümber - et käimaõppivad väikelapsed ennast nurkade vastu ära ei lööks. Võimalikult erinevates värvides!

3. Parkla ka titekärudele. Tite peab sellisest kärust muidugi kaasa võtma, aga jalgrattakett käru lukustamiseks võiks olla kohapeal olemas. Ja valvekaamera ja mingi registripileti võimalus.

Kindlasti on need asjad mujalmaailmas juba täiesti olemas, nagu ka täispuhutav vihmavari, Eestis ei ole ma selliseid lahendusi näinud.

Meestest ja naistest,

2010-10-14T13:22:00.002+03:00

poistest ja tüdrukutest ja koolist ja võrdõiguslikkusest.

Minu meelest - ja see on ainult minu arvamus - tuleb Eesti riigis võrdõigusettus ja poiste suurem mahajäämus ning väljalangevus koolides mitte sellest, et neid kasvatatakse liiga ühtmoodi vaid hoopis sellest, et poisse ja tüdrukuid kasvatatakse - isegi samas peres - liiga ERINEVALT. Tüdrukud pesevad nõusid ja poisid vaatavad jalkat! No millest me räägime.

Ning ka koolides koheldakse poisse ning tüdrukuid samas klassis pahatihti erinevate standartite järgi.

Üks suur erinevus on näiteks see, et ajal, mil tüdrukutel, on kasvuspurt (teatavasti toimub see paar aastat varem, kui poistel), ei tõuse tunnikoormus koolis kuigi kiiresti, ent nii kui tüdrukute keskmine statistiline kasvuspurdi aeg läbi saab ja poiste oma alles algab, tõuseb õppeaasta nädalane koolikoormus järsult. Selliste asjade planeerimisel peaks arvestama siiski mõlema sooga ühepalju.

Teine suur erinevus on muidugi samast soost pedagoogide olemasolu või puudumine koolis - tüdrukud on ses suhtes jällegi soodsamas olukorras.

Kolmas suur erinevus on käsitöötundide sooline jaotus. Kehalise tunnid ja normid eraldi - see on normaalne. Kehaliselt ongi mehed ja naised erinevad. Aga käsitöötunnid? Absurdikas. Koolikäsitöö ei nõua ju suuri füüsilisi pingutusi.

Neljandat suurt erinevust kirjeldas Jaan Mikk õppevara koostamise loengutes. Õpikutes on probleemsed lapsed enamasti ikka poisid, head lapsed enamasti ikka tüdrukud. Kodutöid teevad enamasti ikka õed, isaga koos intellektuaalselt hängivad enamasti just poisid. Jne. Õpikuid annab ka ümber teha, teate.

Kõige suuremad erinevused on aga suhtumistes. Suhtumiste erinevusi on ka kõige raskem muuta. Kui ikka meestesse ja naistesse suhtutakse nii, et sama töö eest isegi meesõpetajale rohkem maksma peab, kui naisõpetajale... ja lastesse suhtutakse nii, et mis on poisi puhul endastmõistetav käitumine, on tüdrukule juba lubamatu ja vastupidi - mida me siis tahame? Õpetajad saadavad iga päev välja miljoneid alateadlikke signaale selle kohta, et poistele on rohkem lubatud ja samas et poisid ongi ulakamad, tüdrukutele on vähem lubatud ja samas ei eeldata tüdrukutelt ka suuri intellektuaalseid saavutusi. Selliseid asju nimetatakse isetäituvateks ennustusteks, teate.

mehed ja naised

2010-10-12T20:29:00.005+03:00

On või ei ole erinevad?

Kas ei võiks meheks või naiseks olemist võtta mitte kui kõikemääravat ja saatuslikku kompleksomadust vaid kui hoopis ühte inimeseks olemise omadust paljude seas?

Siin on nendest erinevustest juttu:

http://www.novaator.ee/ET/kusi_teadlaselt/forumid=3/post=47/

http://www.novaator.ee/ET/inimene/rikkus_loob_mehed_ja_naised_kahte_lehte/

http://www.loodusajakiri.ee/horisont/artikkel290_256.html

Ja ka see ei ole veel viimase instantsi tõde. Individuaalsed erinevused inimeste vahel on siiski palju suuremad kui statistilised erinevused kahe soo vahel, paluks sellega arvestada.

Lauluelamus

2010-10-11T13:27:00.004+03:00

Juhuslikult sõbra autos seda laulu kuuldes vaimustusin asjast sel määral, et uurisin Youtubest (mis ammendamatu varasalv) selle erinevaid esitusi. Lemmikuks jäi ikka Dusty Springfieldi varasem ja pehmem (mitte-nii-rokilik) versioon, aga ka Aretha Franklini originaal

Fotojaht: etno

2010-10-09T16:04:00.003+03:00

On üks... subetnos. Seda leidub kõikjal. Selle esindajaid on raske näha, nende esindajate loomingut aga näeb kõikjal. Tegemist on rahvaloominguga. Ja nagu näha, on selles teoses omavahel seotud mitme põlvkonna töö ning vaim.

Teisi etnos(e)id leiab siin.

Fotojaht: kirju

2010-10-03T21:18:00.002+03:00

Kirjusid asju on palju. Kirju liblikas...

kirjul aknal...

kirju magustoit...

või lihtsalt toit...

või niisama kirju...

jne. Kirjad jätkuvad siin.

Murfoloogiat

2010-10-01T11:19:00.003+03:00

1.Kui sa saad plakati põhja, millele on vaja andmeid lisada, kasutatakse seal fonti, mida sul ei ole.

2.Kuna tekst on tehtud kurvideks või veel halvem, bitmapiks, ei saa sa teada, mis fondiga on tegu

3.Kui sul see font on siiski olemas, ei leia sa seda üles

4.Arvuti jookseb kokku 2 sekundit enne seda, kui sa plaanid anda käsu: Salvesta

Feminismi koll

2010-09-30T22:26:00.002+03:00

Kirgline arutelu on lahti läinud selle artikli ümber:

http://www.postimees.ee/?id=319012

Parem ja sisukam arutelu leidub siin:

http://rameshwar.wordpress.com/2010/09/28/eesti-feministid-teevad-uusi-avastusi/#comments

Mu jaoks on kummastav, kui paljud naised tegelikult siiralt häbenevad olla naised ja naiselikust alaväärsuskompleksist tingituna arvavadki, et naissugu on halvem sugupool. Ma pean aga artikli autori pihta viskama selle noole, et...

kui sa, naine, ütled, et naine on naisele hunt, siis sa ise taastoodad paraku sedasama naistevahelist vaenu ja naiselikku alaväärsuskompleksi. Sina ise. Teed seda, mida sa suguõdedele ette heidad.

Üldiselt aga - inimesi on igasuguseid.

Kassiteema jätkuks

2010-09-27T22:44:00.001+03:00

Fotojaht: pööre

2010-09-26T16:26:00.005+03:00

Kass on pöördes. Tal on jooksuaeg.
Muudkui höörleb ja pöörleb. Raske on pildilegi saada.

Teised pöörlevad siin:

Guugeldades Freudi

2010-09-25T11:21:00.002+03:00

leidsin sellise artiklite kogumiku:

http://www.sigmund.ee/lugemist.php

Võrratud artiklid, ka siis, kui sa nendega 100% ei nõustu.

Soovitan.

Ja veel üks tore artikkel, mille html versioon asub siin ja originaal siin: http://www.hot.ee/kloaak/

Tsiteerin viimast:

Ego hakkab arenema juba 6- 8. elukuul ja kujuneb põhiliselt välja 2. - 3. eluaastal. Varem või hiljem jõuab väikelapse arengus kätte hetk, mil ta ei toimi enam impulsiivselt ega silmapilkselt, vaid ilmutab kõige selgemat ego'le omast aktiivsust - ta kõhkleb. Seejärel hakkab ta ka mõtlema.

Särab ja hiilgab

2010-09-22T12:52:00.006+03:00

Tuletame meelde - helkurite kandmise hooaeg on juba käes.

Kuhu paned oma helkuri Sina?

Ja kuidas?

Mitu Sul neid on?

Ära koba pimeduses. Iial ei või teada, mis käe alla jääb.

Lugemiselamus

2010-09-20T10:25:00.004+03:00

Seltskondlike koosviibimiste rikastamiseks vaimliste kõnelustega kõlbluse ja kommete teemadel soovitan ma soojalt, tulipalavalt, ühte tõelist hittraamatut: Iina Aasama "Käitumisest" . Eriti tähelepanuväärne on peatükk täisikka jõudmisest.

Ma kingin selle oma teismelisele pojale ;) Kui ta saab 18.

Heniz Valgu illustratsioonid lisavad raamatule veel erilist vürtsi; neid võiks seal koguni rohkem olla.

Mis kena asja ma leidsin:

2010-09-16T13:32:00.001+03:00

Imeline

2010-09-08T22:40:00.001+03:00

Elu leidub kõikjal.

Blondie

2010-09-08T22:36:00.001+03:00

Valge kass elab endiselt meie juures. Vahepeal on küll mõned inimesed helistanud ja kassi kohta küsinud, aga kõik on lõpuks leidnud, et tegemist pole nende valge kassiga. Kohale, kassi vaatama, pole ka keegi helistajatest tulla viitsinud.
Tõmban otsad koomale ja teatan, et käesoleva seisuga loen Blondie enda kassiks, ning võtan järelikult tema eest kogu voli ja vastutuse.

Linnaloodus.

2010-09-03T19:15:00.001+03:00

Selliseid asju nähes soovin, et mul oleks parem kaamera

Fotojaht:rivi

2010-08-29T20:22:00.002+03:00

10 sõrme rivis.

Rivi jätkub siin:

Tulnud valge kass

2010-08-09T17:57:00.004+03:00

Tallinnas, Sügise 12 hoovi. Sõbralik, poeb inimestele, otsib lähedust. Kas keegi tunneb temast puudust? Ta sööb meeleldi kassikrõbinaid, kasutab liivakasti ja laseb ennast kammida. Naudib kammimist. Panin talle juba kirburohtu ja andsin ussirohtu.

Ei, mina aru ei saa, kas ta on emane või lõigatud isane; mu oma kass on konkurendi tulekust stressis ja armukade.

Geniaalne

2010-08-09T11:17:00.004+03:00

artikkel laste kasvatamisest!

Päevaleht, Leo Kunnas, "Kasvatamise igivanad dilemmad"

Ausõna, see mees on geenius.

Oi, ja see on ka:

Sama leht, Sirje Agan, "Lapsed tuleb jälle mängima õpetada"

tsiteerin:

Lugedes on laps sunnitud asju visualiseerima.

Mida rohkem telerivaatamist, seda vähem loovust. Ja mida vähem loovust, seda rohkem agressiivsust. Agressiivsus kasvab korrelatsioonis teleri vaatamise ajaga.

•• Kuidas seda siis piirata?

Kokkulepetega.

Fotojaht:appi

2010-06-19T10:32:00.005+03:00

Jälle, mitmendat hommikut ja õhtut järjest pargivad naabermaja elanikud oma autosid nii. Risti üle kõnnitee. 110 olen ma juba helistanud, see mõjus korraks vaid. Helistasin nüüd mupole. Lubasivad kohale tulla. Mõne aja pärast helistab mupo mulle: kuulge, aga ta lihtsalt ei saa edasi parkida, teine auto on ees.

Nojah siis.

Peaks uue liiklusseaduse üle lugema, äkki seal tõesti leidub mõni selline punkt: risti üle kõnnitee parkimine on õigustatud, kui vähemalt pool autost asub eramaa peal või sisehoovis, või: tasulise parkimise alal tohib parkida tasuta juhul, kui vähemalt pool autot on väljaspool tasulise parkimise ala...

Appi.

Imeline taaskasutus

2010-06-12T18:27:00.002+03:00

Pilte varsti avatavast hostelist. Nimega Looming. Tartus, Kastani tänaval. Erakordselt nunnu, taaskasutusemööbliga stiilselt sisustatav, ilus maja - armusin sellesse ära. Tõsi, pilte tegin vaid nn elutoast, magamistubadesse küll piilusin, need on sama ägedad, aga ei pildistanud.

Vaadake Facebookis.

Fotojaht: tööriist

2010-06-11T22:21:00.001+03:00

Tõhusad riistad.

Teisi näed siin.

Jälle parkimisest

2010-06-08T19:52:00.001+03:00

Sama koht, teine auto.

Ikonoklastid tegutsevad

2010-06-08T09:52:00.009+03:00

Kellelegi meeldib meie muuseumi lipp nii väga, et pätsas selle juba teist korda ära. Seekord oli ta sunnitud lipuvarda koos pesaga seinalt maha rebima - uus lipp ja varras ise said vargahirmus nii kõvasti üksteise külge kinnitatud, samuti neetisid meie meistrimehed metallist varda lipu sepistatud pesa külge. Ei takistanud see varast.

Pesast jäi seinale jälg:

Kuna teiste muuseumite ja muude kultuuriasutuste lipud samal tänaval ripuvad täies rahus ja puutumatuna, tuleb järeldada, et keegi tunneb tõsist ja vaibumatut kirge nimelt meie muuseumi vastu. Ons see kirg viha või iha, seda ei oska ma öelda.

Fotojaht vol2 Pilte lillefestivalilt

2010-06-06T12:18:00.006+03:00

Teen sohki ning panen uue postituse üles.
Tallinna Lillefestivalil on nimelt uskumatult palju kandilisi asju.
Aga mõtted on seal mitmesopilised ja viguritega.

Kandilisi pilte näeb ka mujal.

Lillefestivalil tehtud teised ja mittekandilised pildid asuvad facebookis.

Kass on paksuks läinud.

2010-06-05T16:30:00.002+03:00

Kõik need tema poolt äranäritud nokia mobiililaadijad olid ilmselt väga energiarikkad.

Fotojaht - kandiline.

2010-06-04T18:47:00.007+03:00

Moodsad autod pole enam eriti kandilised. Nende omanike pead näikse küll olevat.

Selle peale annab ikka tulla. Kodutänavas, lalallallaa.
Õhtust hommikuni ja hommikust õhtuni.

Mõni kandiline asi aga annab ka kõveraks väänata:

Lihtsalt kandiline muruplats kandilise nurga ja mitmekandilise päikeselaiguga.

Kante treitakse ka mujal.

Suvi lasteaias

2010-06-03T18:16:00.001+03:00

kevadine

2010-05-23T15:22:00.004+03:00

pungapilte mul pole ja enam neid teha ka ei saa, kõik juba suures lehtes. Olgu siis elukad.

Tulge kontserdile!

2010-05-14T20:32:00.003+03:00

Tehke plakati peal klõps, näete suuremalt.

Flamenkostuudio Fiesta juubelietendus

koos külalistega

Fiesta fenomen 10

23. mail kell 19.00 teatris NO99 (Sakala 3)

Piletid 75/100 kr tund enne algust kohapeal

Info ja broneerimine tel 5698 3864 või

anne.studiofiesta@hotmail.com

Lisainfoks niipalju, et eelmüügist vähemalt kolmekaupa ostetud piletid maksavad kõik 75.-

Varastati roller

2010-04-25T20:28:00.007+03:00

Minu poja roller (LH50QT-6) viidi minema Tallinnast, kesklinna lähedusest, oma kodu sisehoovist (üürikorteritega maja). Toimus see 24.nda aprilli õhtul kella 19.30 (mil roller hoovi pargiti) ja 25nda aprilli kella 11.00 (nmil vargus avastati) vahel. Rollerist on kehvakene pilt (vt allpool). Eritunnusteks on puuduv parempoolne peegel ja mõned kriimustused paremal küljel, rooli lähedal. Kui keegi näeb... teatagu rott21@hot.ee või helistagu 55927586.

Fotojah: vanasõna

2010-04-16T16:49:00.007+03:00

Lind saab sellest saanuks, mis ta nokaga toob.

Magavale kassile rott (hiir) suhu ei jookse.

Parem tühi koor kui pool muna?

Teised vanasõnuvad siin.